LIISE TALU on tegutsenud üle kahekümne aasta – pakume öömaja, valmistame head toitu ja küpsetisi, peame poodi. Suviti korraldatakse Liise talu hoovil kontserte, laatasid ja teisi suurüritusi.
Asume pisikesel, kuid imelisel Ruhnu saarel. See natuke müstiline saar kaugel mandrist. Siia tulemine on nii mõnelegi unistuse täitumine. Ja põhjusega. Siin on rahu ja vaikus, eriline loodus ja ajalugu, lastel vabadus tegutseda omapäi, söök maitseb nagu kodus, erisoovid saavad täidetud, wifi on kiire, uni on siin eriti magus ja mõtetele on ruumi.
Selle kõige eest hoolitseb Liise Talu pererahvas. Need, kes on käinud, tahavad tagasi ja neist saavad tihti meie püsikülalised.
-
- Foto: Liis Slugen Liise Jooks 2024
LIISE TALUS TERVITAB SIND LAHKE PERERAHVAS:
1.perenaine Luise-Maria,
kes teab iga selle talu kivi ja naela lugu. Ühel hetkel võib olla bussijuht, teisel hetkel kinnitada broneeringuid, neljandal pakkuda lahendusi, viiendal olla abis köögis… Ühesõnaga, Luisel on alati midagi teha ja ta on telefoni tee kaugusel.
2. Jane on sama toimekas kui Luise.
Kui Luise ei tea, teab Jane, kui Jane ei tea, teab Luise.
Jane hoiab silma peal köögil, klientide erisoovidel ja turundusel. Leiab nutikalt lahendusi, aitab tasa ja targu seal kus vaja.
LIISE TALU LUGU
Liise kinnistuga on tore lugu ning erinevad nimed võivad pea lausa sassi ajada.
Luise ema, kunstnik Ann Jõers ostis Ruhnu 1970ndatel kinnistu ning seal käis ta tütrega kahekesi suvitamas ja maalimas. Mida aeg edasi, seda rohkem puges Ruhnu talle hinge ja ta leidis enese tütrega siin järjest rohkem toimetamas.
Areng on olnud loomulik ja siin kehtib hästi ütlus “ära iial ütle iial”. Nimelt käisime tihti mandril ja ikka paluti midagi tuua – küll leiba või vorsti, küll jahu või suhkrut. Ikka tõime ja tõime teinekord rohkemgi – nii sündis meie pood – kodupood.
Siis hakati saarel restaureerima kordonihoonet ning ehitajad palusid majutust – nii hakkasimegi soovijatele öömaja pakkuma. Algus aastatel arvasime, et me ei hakka kunagi suuremas koguses süüa pakkuma, ainult oma külalistele. Kuid elul olid teised plaanid ning tänaseks on meil vanast ruhnuaegsest talumajast tehtud söögimaja, kus pakume iga päev toitlustust ning väga hea meelega korraldame suurüritusi, katame laua sünnipäevadel, pulmadeks või mõne muu toreda peo tarvis.
Vahepeal sündis perre tütar Liise, kelle järgi sai kinnistu nime. Seejärel tekkis võimalus taluga liita naaber talu, kus elas naabrinaine Liisi (see on praegune söögimaja, ehitatud 1937. a.). Hiljem pakuti veel üht kõrvalkinnistut, millele siis juba ise sai nimeks pandud Liisu (praegu pesumaja ja pagarikoda). Nii et pooleldi naljaga nimetame nüüd Liise talu ka Liiskülaks.
Nüüd võib ehk öelda, et oleme Ruhnus üks suuremaid talusid – majutame 46 inimest ning pakume iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusööki nii oma külalistele kui ka teistele Ruhnu külalistele ja kohalikele. Aastatega on talus korda tehtud ja taastatud vanad taluaidad, peaaegu iga kivi kiviaias ja nael seinas on leidnud oma õige koha.
Mida räägivad meie külalised?
“Kauge, väike ja sõbralike inimestega saar. Vastuvõtt ja hoolimine on üliarmas. Mind ei seo muidu Ruhnuga miski, aga kohe esimesel korral aastaid tagasi tekkisid väga sümpaatsed sõbrad, sh Luise. Ruhnust jäävad alati head tunded ja mälestused ja loomulikult sellist asja tahad ju veel ja see toobki tagasi. Ma ka ei karda, et mul saaks sellest küllastus, sest ise tahan seal käia, neid inimesi näha ja talgutel abiks olla ja see on kordumatu iga kord. Kui ma juba lähen, siis iga kord hea meelega aitan.”
“Ruhnu minek on pingutus – laevapiletid, öömaja – kõik on defitsiidis. Pead väga tahtma minna. Ruhnu pole laiatarbekaup. Meie käime sõprade ja lastekarjaga juba aastaid. Meile meeldib, et on vähe inimesi ja äärmiselt turvaline. Lapsed sõidavad ratastega ringi, leivad ise tegevust, käivad poest jäätist ostmas. Lastel vabadus nagu vabakäiguvangil. See on osa fluidumist. Luise juures on vahva – ta on sõbralik, alati leiab lahenduse. Ei ole sellise kvaliteediga teenust mujalt saanud.”
“Luise nägu on sellel talul. Kõige töökam naine Eestis, keda mina tean ja teeb kõike naeratades. Ehitanud üles saare kõige uhkema talu üksinda. Olen käinud aastaid ja saar hakkas meeldima esimesest korrast peale. Enne oli väike sõnakõlks see Ruhnu, kohapeal hakkad mõistma kõiki lisakihte. Lisaks tekivad sõbrad.”
“Vastuvõtt ja hoolimine on üliarmas. Tunne, et oleme oodatud. Meile jätkub alati tähelepanu. Ööbimiskohad väliselt vanades, aga ilusti korda tehtud majades, seest väga mugavad.”
KOHTUMISENI!